Me elame suurte muutuste ajal, tsivilisatsiooni surve elukeskkondadele on ületanud mõistliku piiri ja tavaliselt tasakaalus püsivad looduslikud protsessid valmistavad meile aina ebameeldivamaid üllatusi.

Hakkame teadlikuks saama oma vastutusest planeedi käekäigu, elurikkuse jätkumise eest. Kuhjunud ökoloogilisi probleeme üksnes tehnoloogia abil me lahendada ei suuda – vaja on liitlast, kellel oleks kaalul sama palju, kui meil endil, aga kelle võimekus ületaks meie oma mäekõrguselt. Ei paista ühtegi teist kandidaati, kui biosfäär ise koos kõigi oma asukatega, rändlindudest mikrobioomideni. Mõistlik oleks maaväliste tsivilisatsioonide otsingutest puhkust võtta ning õppida suhtlema omaenda planeedi konsortsiumidega. Ei ole tõhusamat atmosfääri regulaatorit kui metsad ja ookeanifloora. Peame nendega saavutama koostöö ja heanaaberlikud suhted, õppima märgisüsteemid ja astuma läbirääkimiste lagendikule – me peame ennast ju intelligentseks liigiks.

Oleme taipamas, et teised eluvormid on võrdväärsed, nendega on võimalik ja vältimatu suhelda, seetõttu vajame uut teadmiste ökoloogiat, uut ühendavat lähenemist, mis põimiks kokku elu-, kultuuri-, looduse- ja inimteadused.

Just kunstide ja teaduste sümbioosis, ergastatud piirialadel, saab tekkida uut mõistmist, mis aitab kuhjunud probleeme loovalt lahendada.

Biotoopia is a series of conferences and art events in Estonia that seeks to build networks between the arts, sciences and biotic communities. We borrowed the name from the 1995 exhibition BIOTOOPIA, curated by Sirje Helme, Eha Komissarov and Ando Keskküla, and we will continue developing its themes.   We are living in a time of great changes. The pressure our civilisation exerts on living environments has exceeded a reasonable limit, and the disbalanced natural processes are presenting us with increasingly unpleasant surprises. We are becoming aware of our responsibility for the life of the planet, for the continuation of biodiversity. We cannot solve the accumulated ecological problems with technology alone – we need an ally that has as much at stake as we do, but whose capabilities would exceed our own many times. There is no candidate other than the biosphere itself, with all its inhabitants, from migratory birds to microbiomes. It’s time to take a break from searching for extraterrestrial civilisations and instead learn to communicate with the consortia on our own planet. Nothing regulates the atmosphere better than forests and ocean flora. We need to achieve cooperation and good neighbourly relations with them, learn their sign systems and negotiate with them as alien elders, paying respect.   The arts are efficient means of bringing nonhuman perspectives closer to the human mind. The wild aesthetics of native biomes orchestrates diverse forms of otherness and teaches us about sources of pleasures. It is in the symbiosis of the arts and sciences with biosphere, in the exciting frontier areas, that a deeper understanding can emerge that will help us open perspectives for life itself.