Eduard Wiiralt
(
1898
-
1954
)

Monika

1942

Metsotinto

47
X
62.3
cm

Teise Maailmasõja ajal, 1939. aasta 25. septembrist 28. aprillini 1944 viibis Wiiralt Eestis. Pärast 14-aastast eemalolekut otsis ta kontakti kodumaaga eeskätt läbi inimeste, keda ta portreteeris. Üks selliseid portreesid on „Monika“, mis on graveeritud 17. sajandil leiutatud töömahukas metsotinto tehnikas.

Selles tehnikas oli Wiiralt teinud Eestis viibides juba kaks tööd - „Noore araablase“ (1940) ja „Istuva daami“ (1941). 16. augustil 1942 kohtas ta Tallinnas turul umbes 10-aastast tüdrukut, kes müüs mänguasju. Ta palus tüdruku vanematelt luba teda portreteerida ning 19. augustil algasid seansid, kokku 16. Nende käigus valmis hulk joonistusi, seejärel ka gravüür, millest kunstnik trükkis proovitõmmise 27. novembril 1942, esitamiseks sügisnäitusele Tallinna Kunstihoones. Kuid ta viimistles gravüüri edasi, kuni  22. veebruaril 1943 hakkas trükkima 1. seisundi tõmmiseid. Üks 1.seisundi tõmmiseid on Viinistu kunstimuuseumis  eksponeeritud. Kuid juba aprillis tegi kunstnik teose mõnevõrra ümber, asendades taustal oleval tütarlapse portreel  lehviks seotud rätiku samasuguse mütsiga, mida kannab esiplaanil istuv tüdruk. Seda, 2. seisundi gravüüri hakkas ta trükkima alates 14. aprillist 1943  ja selle tõmmiseid on muidugi rohkem.  Kunstnik nimetas  tööd  esialgu „Tüdrukuks portreemedaljoniga“, 1942. aasta sügisnäituse kataloogis  on see kui „Tüdruk lilledega“. „Monika“ kätkeb õieti kolme portreed: lapseohtu portreed medaljonil, veidi suurema tüdruku portreed taustal ja täiskasvanulikult tõsise ilmega  teismelist laua ääres istuvana. Wiiralt oleks nagu tahtnud näidata, kui erinevalt võib üht ja sama inimest portreekunstis kujutada, aga ka seda, et tõeline portretist näeb inimeses  mitte ainult hetkeseisundit, vaid ka tema eilset ja homset päeva. 

Prantsusmaal imetleti „Monikat“ väga, see oli eksponeeritud 1946.aastal Pariisi Sügissalongis, 1950. aastal Rouenis korraldatud kaasaegse originaalgravüüri näitusel ja 1953. aastal prantsuse kaasaegse gravüüri näitusel Gian Ferrari galeriis Milanos. Monika Pootsikust sai aga õpetaja Tallinnas. Ta hoidis elu lõpuni (2007) tõmmist oma portreest ja kaunist vaasi, millesse portreel on graveeritud hilissuvine bukett.


Mai Levin


Loe kunstnikust:
Eduard Wiiralt
0:00