Johann Köler, eesti rahvuslik suurmees, Peterburi Kunstiakadeemiakasvandik ja Akadeemia nõukogu liige, ajaloo- ja portreemaali professor, esindas 19. sajandi keskpaigapopulaarset akadeemilis-romantilistmaalisuunda.

Pärast Peterburi Kunstiakadeemia lõpetamist täiendas Köler ennast välismaal 1857–1862 ja pikemalItaalia perioodil tekkis tal lähedane suhe lõunamaise loodusega. Šveitsist saialguse Köleri kiindumus mäestiku-panoraamide vastu ja kuigi maastiku-maalist ei kujunenud mitmekülgsekunstniku tähtsaimaid valdkondi, avanes tal 1870. aastal Krimmis võimalusomandatud teadmisi rakendada.

Krimmis peatus Köler sõpradelekuuluvas Mšatka mõisas poolsaarelõunatipus, mille loodust ta põlistasoma panoraamses maalis “Mšatka mõis Baidari väravatega Krimmi lõunakaldal” (1875, EKM). Maal keskendub silmapiiril kerkiva särava tipuga mäestiku ja mere vahelisel nõlvakul laiuva lõunamaise looduse ja kaljuse mereranna jäädvustamisele.

Töö paremas servas näeb stseeni, mis kujutab Krimmi tatarlasi puuviljukorjamas. Maal anti 1950 Vene Muuseumi poolt üle Eesti Kunstimuuseumile, ent teost tunti kodumaal just sellesama, erakogusse kuulunud väiksema, elavalt maalitud õlieskiisi järgi, mis edastab meeleolukalt valgustundlikku õhurikkust ja kaunist, sügavat meresina.

‍

Tekst: Eha Komissarov